Niitude ehk pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitude elustik on looduslik, pärandniite ei ole teadaoleval ajal küntud, väetatud ja neile pole külvatud kultuurtaimede seemneid. Pärandkooslustel on oluline roll elurikkuse...

Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks ning siin on kujunenud suur soode mitmekesisus Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisketes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede...

Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [ 1]. Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Kuid veekogud on olulised ka näiteks sportlastele...

Läänemeri on suuruselt teine sisemeri maailmas Meri on maailmamere osa, mis on ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldatud mandrite, saarte või põhjakõrgendikega. Mered jaotatakse: saartevaheline meri (maailmamere osa, mis on ümbritsetud saarestikega), sisemeri (meri, mis on ookeani või teiste meredega ühenduses väinade kaudu) ja ääremeri (meri, mis külgneb mandriga) [...

Eesti mererannik on mitmekesine ja siin esinevad rannatüübid vahelduvad sageli lühikese maa tagant Rannikuks loetakse rannavööndit ja selle naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. Kui rannikumeres leidub saari, siis kulgeb ranniku merepoolne piir mööda kõige merepoolsemaid...

Asulate liigirikkus on peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka looduslikke liike. Inimtegevus mõjutab enamusi tänapäeva kooslusi. Eestis ei ole inimene märgatavalt vahele seganud vaid rabade arengule, muud ürgkooslused on aga äärmiselt haruldased. Ka metsad, mis tunduvad olevat ürgmetsad, kasvavad sajanditetagustel raiesmikel või põldudel. Madalsoid on kasutatud heina- või karjamaana...

Mulla tekkes mängivad olulist rolli lähtekivimi murenemine ning orgaanikat lagundavad organismid Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud lähtekivimi murenemise ning taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld kujuneb väga pika aja jooksul paljude looduslike tegurite vastastikusel toimel. Mulla tüsedus küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini [1]. Mullateke algab...

Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb elupaigatüübid, mida tuleb Natura 2000 võrgustiku aladel kaitsta. Nende elupaigatüüpide käsitlused [1] on Jaanus Paal kohandanud Eesti oludele vastavaks, lähtudes enda koostatud Eesti kasvukohatüüpide...

Eesti ja Baltimaade esimene looduskaitseala loodi Artur Toomi eestvedamisel 1910. aastal Looduskaitse varane periood Eesti looduskaitse ajaloo algust on raske määratleda. Arvatakse, et looduslikke pühapaiku (näiteks hiisi, allikaid, kivisid) on Eestis austatud juba aastatuhandeid [1]. Säästva metsaraie põhimõtteid sätestas Eestis esimest korda 1664. aastal kehtima hakanud Rootsi metsaseadus. 1853...

Üldisi eesmärke on kaks –loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna kaitsmine Eesti Vabariigi põhiseadus paneb paika üldise kohustuse kasutada loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust säästlikult. See nõue on looduskaitseliste eesmärkide aluseks. Otseselt reguleerib looduskaitse valdkonda looduskaitseseadus. Kuidas täpsemalt loodust kaitstakse, on kirjas väga paljudes valdkondlikes seadustes...