Kahepaiksete vabatahtlik seire 2024
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) kutsub üles kaardistama vööthuul-sõrmkäpa leiukohti Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Eesti Terioloogia Selts on valinud 2024. aasta loomaks saarma. Selleks, et saada rohkem infot saarma leviku kohta Eestis, ootame kõiki saarma vaatlusi – juhuvaatlused, hukkunud loomad teel ja sügisene seirepunktide külastamine.
Ärgitada elanikke avastama meie Lääne-Eesti biosfääriala looduse väärtusi, paiku ja liike, mida või keda varem pole kohatud.
Hanede leviku ja liikide jaotumise väljaselgitamine Eestis
Lisaks lindude ja lähiümbruse looduse tundmaõppimisele on vaatluse eesmärk koguda täiendavat teavet meie talviste aialindude leviku ja arvukuse muutuste kohta.
Talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis ooside, moreeniküngaste ja voorte lagedel ning nõlvadel kasvavad sürjametsad. Taimestikult sarnanevad sürjametsad ühelt poolt salumetsadele (seda tingib toitainerikas muld) ning teisalt loometsadele (päikesepaistelistel nõlvadel ja lagedel võib muld suvel kohati läbi kuivada). Pinnavormide ülaosas valitseb puurindes enamasti mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja...
Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega. Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaaegse karjatamise mõjul ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus. Puurindes kasvab sageli laialehiseid liike (näiteks tamme), rohurindes hakkavad silma karjamaaumbrohud (luht-kastevars, tuliohakas jt). Siia kuuluvad osalt ka kestva...
Looduslikud või poollooduslikud (kunagi inimkätega rajatud) männikud, harvem ka lepikud rannikuluidetel. Puurinne ning alustaimestik hästi väljakujunenud, põõsarinne puudub või koosneb peamiselt kadakast. Seda elupaigatüüpi leidub rohkem Edela-Eesti rannikul Iklast Pärnuni, Põhja- ja Loode-Eestis (Nõva, Roosta, Naissaare), kuid ka mujal vanadel rannikuluidetel. Hõlmab Paali kasvukohatüüpe 1121...