Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1] . Mulla...

Mulla tekkes mängivad olulist rolli lähtekivimi murenemine ning orgaanikat lagundavad organismid Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud lähtekivimi murenemise ning taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld kujuneb väga pika aja jooksul paljude looduslike tegurite vastastikusel toimel. Mulla tüsedus küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini [1]. Mullateke algab...

Võõrliike leidub inimtekkelistes elupaikades suuremal määral kui looduslikes elupaikades Inimtekkelistes elupaikades leidub väga erinevaid liike alates jäätmaade ja prahipaikade esimestest asukatest, kellest suurt osa peetakse umbrohtudeks (nt võilill, teeleht), kuni parkidesse ja arboreetumitesse istutatud eksootiliste taimedeni. Inimtekkelisi maismaaelupaiku võib suures plaanis jaotada kaheks...

Asulate liigirikkus on peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka looduslikke liike. Inimtegevus mõjutab enamusi tänapäeva kooslusi. Eestis ei ole inimene märgatavalt vahele seganud vaid rabade arengule, muud ürgkooslused on aga äärmiselt haruldased. Ka metsad, mis tunduvad olevat ürgmetsad, kasvavad sajanditetagustel raiesmikel või põldudel. Madalsoid on kasutatud heina- või karjamaana...

Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1] . Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele. Toetuse taotleja peab lisaks...

Toetust võib taotleda erametsaomanik, kelle metsaala on vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud toetusõigusliku metsaalana EELISesse Natura 2000 aladel, aga ka väljaspool neid asuvate sihtkaitsevööndite erametsaomanikele makstakse maaelu arengukava (MAK) alusel looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks hüvitist. Toetusega hüvitatakse erametsa omanikule looduskaitseliste piirangute tõttu metsast...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise...