Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.

Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada olemasolevate tavajäätmete (loe sega-olmejäätmete) prügilate ülevaatus, täpsustada nende asukohad (koordinaadid), jäädvustada fotoga nende hetkeolukord, anda hinnang suletud prügilate korrastamisele ning seni teostatud prügilaseirele.

Mõne viimase aasta jooksul on Muuga ja Maardu piirkonnas pidevalt kasvanud kaebuste arv halva õhukvaliteedi, täpsemalt ebameeldiva lõhna üle.

Ida-Virumaal paiknevad Eesti suurimad tööstuspiirkonnad. Paraku kaasnevad suuremahulise tööstusega reeglina mitmesugused elukvaliteeti halvendavad keskkonnaprobleemid.

Õhusaaste on kompleksne segu keemilistest ainetest, peentest osakestest ja ainesest, mis mõjutab atmosfääri looduslikku koostist.

Prügilate omanikud või käitajad peavad vältima ja vastutama prügilast tekkida võivate keskkonnakahjustuste eest kogu prügila elutsükli jooksul.

Seega liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema pidevalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskmetallid puuduvad.

Aruande eesmärk on anda ülevaade analüüside tulemustest, võrrelda saadud tulemusi kemikaalide pakenditel ja ohutuskaartidel olevate LOÜ-de sisaldustega ning keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormidega.

Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.

Euroopa Liidus jõustus 1996. aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.