Harrastusteadus on vabatahtlike kodanike panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaasistamise või muu abistava tegevusega. Kuigi lõviosa harrastusteadusest toimub tänapäeval loodusteaduste valdkonnas, kasutatakse harrastusteadlaste abi ühel või teisel moel ka meditsiiniuuringutes, keeleteaduses, antropoloogias jm. Eestis tegutseb Loodusuurijate Seltsi juures Eesti Harrastusteaduse Ühing, mis...

Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või heal juhul koguni koduhoovis Loodusteaduslikuks ekspeditsiooniks ei pea tingimata ostma purjekat ega korraldama kuudepikkust rännakut läbi džungli. Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või koguni koduhoovis. Hoia ainult silmad lahti, tunne...

Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja...

Ilmselt on paljud meist märganud, et kohtades, kus vanasti kasvas palju kullerkuppe, on järel vaid üksikud puhmad või puudub kullerkupp sootuks. Keskkonnaagentuur kutsub üles kaardistama kullerkuppe, et saada infot, kui suured on säilinud populatsioonid ja võib-olla jõuame üheskoos lähemale arusaamale, miks kullerkuppude levik ja arvukus näib kahanevat. Igaüks saab panustada kullerkuppude...

Anna teada, kui märkad kevadisel põllul või rohumaal peatuvaid hanesid ja laglesid! Kevadeti võib märgata põldudel ja rohumaadel peatumas ning toitumas suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis...

Kasetriibikuid nähakse looduses harva nende väikese suuruse ja varjatud eluviisi tõttu, mistõttu on iga vaatlus hindamatu teave. Pisiimetajate seiret tehakse tavaliselt augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige suurem. Samas III kaitsekategooriasse kuuluva kasetriibiku (Sicista betulina) aktiivsus ja liikuvus on sel perioodil juba suhteliselt madal, kuna nad on selleks...

Ujurid on Eestis üsna vähe uuritud mardikate rühm, sest ujuritega tegelevaid eksperte on vähe. Puudu on olnud ka harrastajatele sobivatest ja lihtsatest määrajatest ning uurimismeetoditest. Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine. Ujurid on...

Kaitsealuste liikide loodusvaatluste jõudmine Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) on oluline osa Eesti looduskaitse ja seire süsteemist. Kaitsealuste liikide leiukohtadest teatamine aitab teadlastel ja looduskaitsjatel kaardistada liikide levikut ja seisundit, kaitsta elupaiku, planeerida kaitsemeetmeid ning mõista loodushoiuvajadust. Õigeaegne teavitamine võimaldab tõhusamalt planeerida kaitse- ja...