Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...

Pärismaiseid tõuge ja sorte kasvatatakse väiksema saagikuse tõttu vähem ning neid ohustab välja suremine Pärismaine tõug ehk põlistõug ja põline sort on kohalike tingimuste, kliima ja inimese aretustöö tagajärjel tekkinud loomatõug või taimesort. Neid nimetatakse ka aborigeenseteks tõugudeks ja sortideks. Kuna nad on aretatud just kohalikele oludele vastavalt ja on nendega kohanenud, siis on nad...

Bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku eesmärgiks on bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustik on osa suuremast infrastruktuurist, mille eesmärgiks on kõigi Cartagena protokolliga [1] liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine. Infrastruktuur on algatatud Cartagena protokolli alusel ja on osapooltele abiks...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Harrastusteadus on vabatahtlike kodanike panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaasistamise või muu abistava tegevusega. Kuigi lõviosa harrastusteadusest toimub tänapäeval loodusteaduste valdkonnas, kasutatakse harrastusteadlaste abi ühel või teisel moel ka meditsiiniuuringutes, keeleteaduses, antropoloogias jm. Eestis tegutseb Loodusuurijate Seltsi juures Eesti Harrastusteaduse Ühing, mis...

Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või heal juhul koguni koduhoovis Loodusteaduslikuks ekspeditsiooniks ei pea tingimata ostma purjekat ega korraldama kuudepikkust rännakut läbi džungli. Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või koguni koduhoovis. Hoia ainult silmad lahti, tunne...

Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja...

Ilmselt on paljud meist märganud, et kohtades, kus vanasti kasvas palju kullerkuppe, on järel vaid üksikud puhmad või puudub kullerkupp sootuks. Keskkonnaagentuur kutsub üles kaardistama kullerkuppe, et saada infot, kui suured on säilinud populatsioonid ja võib-olla jõuame üheskoos lähemale arusaamale, miks kullerkuppude levik ja arvukus näib kahanevat. Igaüks saab panustada kullerkuppude...

Anna teada, kui märkad kevadisel põllul või rohumaal peatuvaid hanesid ja laglesid! Kevadeti võib märgata põldudel ja rohumaadel peatumas ning toitumas suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis...