Kahepaiksete vabatahtlik seire 2025
Kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Ujuriliikide leviku ning pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Kaitsealuste liikide – laiujuri ja lai-tõmmuujuri – leviku täpsustamine.
Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) kutsub üles kaardistama püramiid-koerakäpa leiukohti
Tavalisemate liikide (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv) arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine. Haruldaste liikide leviku andmete kogumine.
Karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputk) varane avastamine ning leviku kaardistamine.
Lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad. Ühelt poolt mõjutab siinse taimkatte kujunemist maakerge: veepiirilt maismaa poole eristuvad selgesti taimkatte vööndid, mille laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna kõrgusest. Teiselt poolt kujundab rannaniite inimene: koduloomi karjatades ja heina niites on taimkate hoitud madala ja liigirikkana ning loodud...
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrgalt lainja pinnamoega. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel...