Suurimaks probleemiks Läänemeres on inimtekkeline eutrofeerumine ehk rikastumine toitainetega Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri. Läänemere valgalal (alal, millelt voolab merre vesi), mis on neli korda suurem kui meri ise, elab kokku üle 85 miljoni inimese. Seetõttu on reostuskoormus merele küllaltki suur. Võttes arvesse Läänemere geomorfoloogilisi iseärasusi (nt...

Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres segunevad tüüpilised magevee- ja merekeskkonna tingimused, seega leidub siin nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organisme. Nende iseäralike tingimuste tõttu on liikide arv Läänemeres väiksem kui tüüpilise soolsusega meres. Paljud siinsed liigid elavad pideva soolsusest ja temperatuurist...

Tänaste mageveevormide ränne Eesti vetesse algas ligikaudu 2500 aastat tagasi Läänemeri on geoloogilises mõttes väga noor veekogu. Läänemere teke on seotud jääaja lõpus aset leidnud kliima soojenemisega, mille tõttu siinset ala katnud ulatuslik jääkilp kiiresti sulas. Läänemeri sündis mandrijää sulaveest. Algul vabanes taanduvate jääliustike serva ees ala, kuhu kogunes sulavesi ja hakkasid tekkima...

Läänemeri on suuruselt teine sisemeri maailmas Meri on maailmamere osa, mis on ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldatud mandrite, saarte või põhjakõrgendikega. Mered jaotatakse: saartevaheline meri (maailmamere osa, mis on ümbritsetud saarestikega), sisemeri (meri, mis on ookeani või teiste meredega ühenduses väinade kaudu) ja ääremeri (meri, mis külgneb mandriga) [...

Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas - siit on leitud 35 liiki kalu Võrtsjärv on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on u 270 km 2, pikkus u 35 km ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala hõlmab 3366 km 2 [1]. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu...

Peipsi järve taimestik ja loomastik on liigirikkad Peipsi-Pihkva järv on üks Euroopa suuremaid järvi. Järve pindala on u 3543 km 2, pikkus u 135 km, laius 48 km, keskmine sügavus 8 ja suurim sügavus 17,6m [1]. Järv jaguneb Peipsi järveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond hõlmab 47 802 km 2 – see on suurem kui Eesti territoorium, sest suur osa valgalast asub ka Venemaa...

Veeseadus määratleb veekogude kaldal veekaitsevööndi, looduskaitseseadus aga ehituskeelu- ja piiranguvööndi Siseveekogud on loodusrikkus, mis on olulised väärtuslike elupaikadena, loomade liikumisteedena, aga ka puhkevõimaluste ja veekeskkonna kaitse tagamiseks. Veekogude loodusliku seisundi ja mitmekesisuse säilimiseks on kehtestatud õigusaktidega inimtegevusele erinevad nõuded. Veekogude...

EL liikmesriigid peavad pingutama selle nimel, et kõik pinnaveekogumid oleksid vähemalt heas seisundis. Pinnaveekogude reostumisest ohtlike ainetega saab Eestis rääkida eeskätt seoses põlevkivitootmisest tuleneva reostusega Ida-Virumaal alates 1930. aastatest. Põllumajandusest lähtuv märkimisväärsem reostuskoormus (virts, väetised, taimekaitsevahendite jäägid) tekkis aga nõukogude ajal, kui...

Siseveekogud moodustavad väga eriilmelisi elupaiku Siseveekogud varieeruvad suuruse, sügavuse, lahustunud ainete hulga ja iseloomu, vee voolukiiruse, põhja iseloomu, vee temperatuuri jpm tunnuste poolest. Nende kombinatsioonid moodustavad väga erinevaid elupaiku, mida asustavad väga erinevad liigid. Liikide arv suureneb tavaliselt koos veekogu pindala või valgala suurenemisega, kuna pindalalt...

Eesti vetevõrk on tihe, sest sademete hulk ületab siin aurumise Vooluveekogud Eestis on tuhandeid vooluveekogusid, kirjanduse andmeil lausa üle 7300, kogupikkusega üle 31 000 km [1]. Eesti Looduse Infosüsteemis on arvel ligi 3700 vooluveekogu [ 2]. Enamik Eesti vooluveekogusid on lühikesed (94,3%), kuni 10 km pikkused [1]. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis 11 (EELIS andmetel, 01.11.2024)...