Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1] . Mulla...

Mulla tekkes mängivad olulist rolli lähtekivimi murenemine ning orgaanikat lagundavad organismid Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud lähtekivimi murenemise ning taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld kujuneb väga pika aja jooksul paljude looduslike tegurite vastastikusel toimel. Mulla tüsedus küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini [1]. Mullateke algab...

Võõrliike leidub inimtekkelistes elupaikades suuremal määral kui looduslikes elupaikades Inimtekkelistes elupaikades leidub väga erinevaid liike alates jäätmaade ja prahipaikade esimestest asukatest, kellest suurt osa peetakse umbrohtudeks (nt võilill, teeleht), kuni parkidesse ja arboreetumitesse istutatud eksootiliste taimedeni. Inimtekkelisi maismaaelupaiku võib suures plaanis jaotada kaheks...

Asulate liigirikkus on peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka looduslikke liike. Inimtegevus mõjutab enamusi tänapäeva kooslusi. Eestis ei ole inimene märgatavalt vahele seganud vaid rabade arengule, muud ürgkooslused on aga äärmiselt haruldased. Ka metsad, mis tunduvad olevat ürgmetsad, kasvavad sajanditetagustel raiesmikel või põldudel. Madalsoid on kasutatud heina- või karjamaana...

Põhja-Eesti klint on esitatud ka ülemaailmset tähelepanu vääriva geoloogilise mälestusmärgina UNESCO maailma looduspärandi nimekirja kandmiseks Põhja-Eesti klint, mida sageli lihtsalt pankrannikuks kutsutakse, kuulub Eesti suurimate geoloogiliste väärtuste ja vaatamisväärsuste sekka. Rootsi ja taani keeles tähendabki klint rannaastangut. Põhja-Eesti klindi all mõistame eelkõige Balti klindi...

Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik Rannik on randlat (mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus) ja sellega piirnevat mere või suurjärve (Võrtsjärve, Peipsi järve) põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik jaguneb üldjuhul järskrannikuks ja laugrannikuks. Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik...

Eesti mererannik on mitmekesine ja siin esinevad rannatüübid vahelduvad sageli lühikese maa tagant Rannikuks loetakse rannavööndit ja selle naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. Kui rannikumeres leidub saari, siis kulgeb ranniku merepoolne piir mööda kõige merepoolsemaid...

Augustikuu muinastulede öö on ühine komme kõikides Läänemere randades Sõna „meri“ on olnud eesti keeles kasutusel juba kümme tuhat aastat või kauemgi. Meri lahutab ja meri ühendab - piirkondlikud erinevused rahvakultuuris ning elulaadis on kujunenud piki veepiiri. Rannarahvas on olnud sõltuvuses muutlikust merest, mis on kujundanud nende igapäevakultuuri ning vaimuilma, uskumusi ja kombeid ning...

Läänemere seisundi pärast tunnevad muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Kuna Läänemere võime tasandada inimtegevustest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survetegureid on üsna piiratud, tunnevad Läänemere keskkonnaseisundi pärast muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Seetõttu on Läänemeri juba pikemat aega keskkonnakaitselisest aspektist üks intensiivsema rahvusvahelise...