Täna, 13. juunil avastasid rannikul seiret teinud Keskkonnaameti ja Päästeameti töötajad hallikaid kleepuvaid klompe ka Saaremaal, paarisaja meetri pikkusel rannaribal Tagalahe piirkonnas.
Sellel suvel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide ja koosluste seisundi parandamisele. Keskkonnaamet ootab vabatahtlikke appi talgutele Harjumaal, et taastada haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool, nõmmeniite Mohni saarel ja kukemarjanõmmesid Rammu saarel.
Reedel saabunud laborianalüüs kinnitab, et Hiiumaa ja Saaremaa põhjarannikult leitud kleepuvad hallikad klombid ei sisalda naftat ning koosnevad peamiselt kas loomset või taimset päritolu rasvast.
Alates 26. juulist saab registreeruda liigikaitsekonverentsile „Liigid, nende seisund tänases Eestis - kuidas edasi?”. Konverentsil Tallinna Loomaaias 24. ja 25. augustil tutvustatakse Eesti liikide seisundit ja liigikaitselisi teadusuuringuid, sealhulgas avalikustatakse Eesti liikide aastatepikkuse ohustatuse hindamise tulemused.
1. augustil algava karujahi hooaja alguses annab Keskkonnaamet võimaluse 90 karu küttimiseks. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et suunata need hiljem vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.
Täna, 1. augustil algas vähipüügihooeg, mis kestab augusti lõpuni. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti ning et jõevähi püük ka tulevikus võimalik oleks, tuleb püügil hoiduda võõrliikide ja vähihaiguste leviku soodustamisest.
Laupäeval, 30. juulil 2022 sai Keskkonnaamet teate, et Umbusi jõe vesi on kahtlast värvi. Pühapäevaks, 31. juuliks oli reostusallikas avastatud ja suletud.
Stroomi ranna haljasalal toimunud kaevetööd tõid maapinnale asfaltbituumeni jääke, mis olidki haljasalal avastatud reostuse põhjustajaks. Stroomi ranna veest leitud reostuse päritolu ei ole veel kindel, kuid laborianalüüs näitas, et vees ja haljasalal olevad naftaproduktid on sarnased.
Sel nädalavahetusel avastatud Umbusi jõe reostus näitab taandumismärke. Kohalike kaevu- ja kraanivett reostus ei ohusta.