Süstemaatiliselt hakati maailmas looduskaitsega tegelema alles pärast Teist maailmasõda Inimene ilma looduseta hakkama ei saa. Loodusest saame kõik eluks vajaliku (vee, õhu, toidu, riided jm), samuti töötleb loodus ümber jääkained ning on vajalik ka inimese vaimseks heaoluks. Inimene on loodust kaitsnud juba aastatuhandeid: väikeste piiratud alade, mille eesmärk oli kas mõnele jumalusele...

Suurem osa kunagi Maal eksisteerinud liikidest on välja surnud Väljasurnud elurikkuse mõiste hõlmab liike, kes täna on planeedilt kadunud. Suurem osa kunagi Maal eksisteerinud liikidest (99,9%) on välja surnud. Paljud neist on kadunud järskude globaalsete keskkonnamuutuste tõttu toimunud massväljasuremiste tulemusel. Samas on liikide väljasuremine erinevatel evolutsioonilistel põhjustel loomulik...

Põhja-Eesti klint on Eesti sümboliks Eesti on tuntud oma geoloogiliste vaatamisväärsuste poolest. Tõenäoliselt kõige armastatumad loodusmonumendid on Põhja-Eesti klint ehk Põhja-Eesti paekallas, Taevaskoda oma Devoni liivakivist kaldakaljudega, rändrahnud ning meteoriidikraatrid. Lisaks leidub veel teisigi märkimisväärseid geoloogilisi vaatamisväärsusi nagu Siluri klint Saare- ja Muhumaal...

Kultuuripärand võib olla samal ajal ka kaitstav loodusobjekt Looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ka elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine. Looduskaitse õiguslikuks aluseks on looduskaitseseadus . Muinsuskaitse peamiseks eesmärgiks on kultuuripärandi...

Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja -puudest 20. sajandi alguseni Rahvausund on inimrühmade kogemuslikud uskumused, mille jaoks ei ole eraldi institutsiooni loodud. Eesti ala hõimude muinasusundi kohta saab teha oletusi arheoloogiliste leidude, keeleajaloo ja üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli see sarnane teiste loodusrahvaste usundiga, kus kesksel kohal...

Mälumaastikud on Eesti rahvusparkides kogutud kohapärimus Mälumaastik koondab endas kohapärimust, lugusid ja legende, mis on seostatav kindla kohaga kaardil. Selle abil on elanikud oma lähimas ümbruskonnas ennast sajandite vältel identifitseerinud ja kujundanud meie-nemad tunde, mis on oluline kogukonna säilimiseks ning enesemääratlemiseks. Mälumaastike nime ja idee autor on Rait Parts, kes...

Suurim pühapaiku ähvardav oht on nende unustamine Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus [1] . Eeltoodust lähtuvalt mõistetakse looduslikke pühapaiku Eestis kui olulise inimmõjuta...

Looduslikule pühapaigale annab erilise tähenduse paigaga seotud vaimne pärand Looduslikud pühapaigad on looduses asuvad rahvapärimusliku rituaalse tegevusega seotud paigad, mis võivad olla kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikule pühapaigale annab erilise tähenduse ja väärtuse paigaga seotud vaimne kultuuripärand. Kuigi pühapaigad on tekkinud sajandeid tagasi, on nendega seotud väärtused...

Kui kaovad inimesed, muutuvad ka maastikud Maastik peegeldab suures osas seda, milline rahvas tema rüpes toimetab . Seetõttu on maastiku kaitseks vaja mõista ja arvestada inimestega ning kaitsta nende huve, et seeläbi saaks kaitstud ka maastik [1]. Maastikukaitseala on Eestis üks kaitseala tüüpe. Looduskaitseseadus sätestab, et maastikukaitseala on maastiku säilimiseks, kaitsmiseks, uurimiseks...

Eestis määratleti väärtuslikud maastikud 2000. aastate alguses Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui ka looduslikud. Kultuurilis...