Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud ligi 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud rohkem kui 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. Ohustatud...

Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1] . Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele. Toetuse taotleja peab lisaks...

Toetust võib taotleda erametsaomanik, kelle metsaala on vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud toetusõigusliku metsaalana EELISesse Natura 2000 aladel, aga ka väljaspool neid asuvate sihtkaitsevööndite erametsaomanikele makstakse maaelu arengukava (MAK) alusel looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks hüvitist. Toetusega hüvitatakse erametsa omanikule looduskaitseliste piirangute tõttu metsast...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise...

Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt...

Keskkonnajärelevalve on õigusaktides kehtestatud korra tagamine looduskeskkonna ja -varade kasutamises Keskkonnajärelevalve on õigusaktides kehtestatud korra tagamine looduskeskkonna ja -varade kasutamises. Sageli on tegemist ennetava kontrollimisega rikkumiste ärahoidmiseks või nende võimalikult varases staadiumis avastamiseks. Keskkonnajärelevalve eesmärk on ära hoida keskkonnakahju...

Tundliku loodusega paikades toimetamiseks on sageli vaja eriluba. Tegevus võib olla ka sootuks keelatud Veekogude rannad ja kaldad ning kaitstavad loodusobjektid (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad [1] ja kaitstavate liikide elupaigad [2]) hõlmavad üpris suure osa Eestist. Kaitsealuse loodusobjekti kaitsekorra määravad ära looduskaitseseadus ja enamasti ka kaitse-eeskiri...

Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine toimub peamiselt kahe dokumendi alusel, milleks on kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava ja liigi või elupaiga tegevuskava...