Uudis

Milline on keskkonnahariduse roll kliimakriisiga silmitsi seisvas ühiskonnas? Mida saame teha, et meil oleks õnneliku elu võimalus siin Eestis ja kogu planeedil? Konverentsil on võimalus kaasa mõelda teadlaste ja ekspertide ettekannetele.

Kliimamuutuste mõju on ulatuslik ja kõikemuutev ka meil siin Eestis. Kutsumegi seekordsel keskkonnahariduse konverentsil kaasa mõtlema, kuidas olla edukas inimtekkeliste kliimamuutustega toimetulekul, tagada puhas õhk ja vesi, viljakas muld ja elurikkuse säilimine ning teha seda ühiskonna jaoks mõistliku hinnaga. Sügisesel koolivaheajal toimuval konverentsil otsime võimalusi, kuidas viia igaüheni...

Konverentsil on võimalus kaasa mõelda teadlaste ja ekspertide ettekannetele: milline on keskkonnahariduse roll kliimakriisiga silmitsi seisvas ühiskonnas ja mida saame teha, et meil oleks õnneliku elu võimalus siin Eestis ja kogu planeedil?

Uudis

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.