Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti. Edaspidi aga tasub kasutusele võtta mõned abinõud madude aeda tikkumise vältimiseks. Eestis elab kahte liiki madusid. Nastikut ei ole põhjust karta –...

Tuppa satuvad nahkhiired enamasti hiliskevadest sügiseni Nahkhiired elavad tihti inimese läheduses ka linnades ja asulates. Tavaline on, et päevase aja veedavad nad hoonete pööningutel, kuid osadele liikidele meeldivad aga kitsad olud, mistõttu poevad nad läbi paarisentimeetrise ava kas voodrilaudade alla või mõnda puuprakku. Võib juhtuda, et nahkhiir satub tuppa ega oska enam leida teed välja...

Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi. Siile ja oravaid või...

Lindude kokkupõrkeid aknaklaasidega saab ennetada, kui muudad klaasid lindudele nähtavamaks Linnud ei mõista, et klaasakendest läbilendamine on võimatu. Halvimal juhul võib täie hooga vastu klaasi lendamine lõppeda linnule surmavalt. Et nii ei juhtuks, oleks mõistlik suured aknad ja klaaspinnad lindude jaoks märgistada. Küllap on nii mõnigi meist leidnud akna juurest uimase või lausa surnud linnu...

Lindudega ei juhtu mitte midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta Kas ja kuidas linde talveperioodil õigesti toita? Milline on lindudele sobiv toit? Kõigepealt tasub meeles pidada, et lindudega ei juhtu midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta. Nimelt on meil talvitavad linnud kohastunud Eesti kliimas ka talvel ise hakkama saama, kuid lisatoitmine aitab paljudel liikidel...

Mida teha, kui majas sätivad ennast sisse nahkhiired, kompostihunniku all maod ning aianurgas hakkab kerkima sipelgapesa? Elupaikade vähenemise ning inimasustuse laienemise tõttu satub linnadesse ja küladesse üha rohkem metsloomi. Lisaks meelitab väiksemaid metsloomi linnadesse lihtsalt kättesaadav toit. Ka suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma, võib neid...

Tänapäeval on loodusvaatlejatele abiks mitmeid erinevaid rakendusi, mis aitavad nutiseadme abil looduses paremini liikuda ning seda tundma õppida. Lisaks on ka erinevaid töövahendeid, mis aitavad loodussõpradel täiendada elurikkuse andmebaase. Nutitelefonides kasutamiseks on loodud terve hulk määrajaid, millega saab huvipakkuvaid liike tuvastada looduses liikudes või huviobjekti vaadeldes...

Õues aja veetmine, puude otsa ronimine, kividega mängimine, putukate vaatlemine - kõik see paneb last märkama tema ümber olevat loodust VAHETU LINNUVAATLUS. Vahel lubavad mõned julgemad linnuliigid ennast vaadelda väga lähedalt. Autor: Igor Nael Looduse tundmaõppimine algab ümbritseva märkamisest ja teadvustamisest. Seetõttu pole kunagi keegi ei liiga noor ega liiga vana, et avastada enda jaoks...

21. sajand on keskkonna-, kliima- ja looduskaitsesajand – iga loodust kaitsev mõtestatud tegevus, mis panustab elukeskkonna säilitamisse, on järgimist väärt LINNUVAATLUS. Loodusvaatluste tegemine ja vaatlusandmete jagamine looduskaitsejate ja teadlastega on üks võimalus panustada looduse kaitsesse. Autor: Karl Adami Lihtsate tegude või vahepeal hoopiski tegematajätmistega saab aidata kaasa...

Piirangud võivad küll tunduda arusaamatutena ja tekitada mõnikord tuska, kuid need aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja tõusule ning kokkuvõttes ümbritseva elukeskkonna paranemisele Piirangute loetelu on pikk. Väga üldiselt saab need jagada: piirangud liikumisele kaitsealadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikades; piirangud kalapüügil, mille sisuks võivad olla reeglid...