Loodus linnakeskkonnas Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas – see tõstab tuju ja pakub liikumisvõimalusi, lisaks parandavad puud õhukvaliteeti ning stabiliseerivad õhutemperatuuuri [1] . Omaette keskkond on linn, mis pakub võrreldes muu loodusega teistsuguseid ökonišše. Linnas näeme eelkõige liike, mis on kohastunud kasutama tehiskeskkonna eeliseid...

Rohke publik ja osalejad annavad võimaluse tõsta ürituse käigus osalejate ja pealtvaatajate keskkonnateadlikkust. Kuna harrastussport kogub iga aastaga populaarsust, kasvab ka surve loodusele. Uued võistlused ja kasvav tervisesportlaste hulk eeldab uusi toimumispaiku ning aina enam liigutakse selles osas loodusele lähemale. Ka spordiüritustel võivad olla negatiivsed mõjud elurikkusele [1] , eriti...

Elurikkus tagab inimese heaolu Valgustusajastu üheks olulisimaks ideeks oli, et inimene seisab loodusest väljapool, uurib ja valitseb seda. Paraku on sel mõttel kandepinda Lääne tsivilisatsioonis tänapäevalgi ning võib olla ka moodsa ökoloogilise kriisi peamine põhjus. Ökoloogilises mõttes ei seisa inimene loodusest väljapool, vaid on sellest kriitiliselt sõltuv. Inimese võimetust seda sõltuvust...

Keskkonnaseire annab alusandmed keskkonda ja ühiskonda puudutavateks otsusteks Kuidas läheb meie kotkastel? Kas õhk Tallinnas on täna saastunum kui kümme aastat tagasi? Kui suured on Peipsi järve kalavarud? Nendele ja veel väga paljudele keskkonnaalastele küsimustele saame vastuse tänu pidevale keskkonnaseirele. Keskkonnaseiramine tähendab plaanipärast ja järjepidevat keskkonnaseisundi jälgimist...

GBIF-i peamine ülesanne on teha liikide info kõikidele huvilistele vabalt ja tasuta ühtses formaadis kättesaadavaks GBIF ( The Global Biodiversity Information Facility) ehk Maailma elurikkuse andmeportaal on rahvusvaheline võrgustik, mille eesmärk on jagada infot igat liiki elurikkuse kohta maailmas. GBIF peamine ülesanne on teha kõikidele huvilistele elurikkuse info vabalt, tasuta ja tunnustatud...

Kaitsealade säästva turismi tunnustused on Eestis saanud Lahemaa, Matsalu ja Soomaa rahvuspark EUROPARC Federation, tuntud ka kui Euroopa Kaitsealade Liit, loodi 1973. aastal ning selle eesmärkideks on edendada kaitsealade planeerimist ja korraldust, aidata kaasa uute kaitsealade tekkele ning tõsta teadlikkust kaitsealadest. Organisatsioonil on ligi 400 liiget Euroopa erinevate kaitsealade ja...

Euroopa Keskkonnaagentuuri ülesanne on pakkuda Euroopa kohta usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet 1990. aastal loodud Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) on Euroopa Liidu asutus, mille ülesanne on pakkuda usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet. Euroopa keskkonnaagentuur on oluline teabeallikas keskkonnapoliitika kujundajatele, rakendajatele, hindajatele ja üldsusele. 2022. aastal on...

IUCN määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks Maailma Looduskaitse Liit (IUCN - The World Conservation Union) on 1948. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on looduskaitse ja loodusvarade ökoloogiliselt kestliku kasutamise edendamine. Liit ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...

Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks 1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1]. Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20...