Tõenäoliselt ei ole haigust, mida taimedega ravitud ei oleks Taimi on haiguste raviks kasutatud juba aastatuhandeid. Rahvapärimusi lugedes ilmneb, et vanad eestlased tarvitasid ravimtaimi kõikvõimalike haiguste ja seisundite ravimisel. Taimede sisemisest väest loodeti abi nii alkoholismi, tedretähnide, ehmatuse, langetõve, luupainaja kui ka vähi ja rõugete korral [ 1]. Loodus oli tollal ainus...

Marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning erinevaid bioaktiivseid ühendeid, andes seejuures vähe energiat Marjule minek on hea põhjus minna loodusesse, hingata värsket õhku ja õppida tundma ümbritsevat - see on osa Eesti suvest ja sügisest. Marjuline hoiab elus sajandite, kui mitte aastatuhandete pikkust traditsiooni. Selts- või perekondlikule meelelahutusele lisab boonuse võimalus...

Seenel või marjalkäigud koos vanemate või vanavanematega on meist paljude lapsepõlve lahutamatu osa Korilus ehk andide ja tarbematerjali kogumine loodusest ilma seda ümber kujundamata oli koos küttimisega aastatuhandeid peamine elatusviis. Sealjuures ei ole loodusannid mitte ainult marjad, seened ja pähklid, vaid ravim- ja teised söödavad taimed. Ka kevadine vahtra- ja kasemahl, tulehakatuseks...

Loodusturismi arendamisel lähtutakse säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja kultuuripärandi säilitamise põhimõttetest Loodusturism on turismi vorm, mille põhirõhk on looduse vaatlemisel ja väärtustamisel. Loodusturismi ei tasu segamini ajada looduspõhise turismiga (näiteks jahi- või kalaturismiga, mis on osa aktiivpuhkusest), mille jaoks loodus on ressursiks. Kuna loodusturismi rõhk on looduse...

Aina enam räägitakse elurikkust säästvast turismist Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu teadlike valikute tegemisele loodusressursside ja keskkonna säästmiseks. See puudutab ka turismindust ning siia kuuluvad nii vee kui ka energia säästmine ja mõistlik kasutamine, prügi ja jäätmete tekke vähendamine ning nende sorteerimine, kohalike toodete tarbimine, loodussõbralike materjalide eelistamine...

Igaüks meist saab hoida elurikkust ka turistina liikudes Viimase saja aasta jooksul on turismindusest saanud oluline ja pidevalt kasvav majandusharu. Reisimine ja uute paikade avastamine on paljude inimeste armastatud hobi ja puhkuseveetmise viis. Paraku on uudishimul hind, mis väljendub näiteks ka keskkonnaprobleemides – lennureisid annavad panuse kliima soojenemisse, majutusasutused toodavad...

Turismist on viimase sajandi jooksul saanud oluline majandusharu Hoogustuv reisimine ja puhkemajandus avaldab märkimisväärset mõju looduskeskkonnale. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu andmetel (2019) tõusis turismi CO 2 jalajälg ajavahemikul 2009-2013 40%. Turismi on võrreldud kujundlikult tulega - kui oskad seda kasutada, on see väga vajalik toidu valmistamiseks ja sooja saamiseks. Kuid...

Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...

Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1]...

Euroopa põllumajandusmeetmed peavad saama koos- kõlla keskkonna- ja kliimapoliitikaga Põllumajandustoetusi makstakse Euroopa Liidu (EL-i) Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel. ÜPP-l on kaks nn sammast – otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning maaelu arengu poliitika. Kui otsetoetused tulevad EL-ilt, siis maaelu arengutoetusi makstakse veel 2022 aastal maaelu arengukava (MAK) alusel nii...