Rahvusvaheline puhta õhu päev
Rahvusvahelise puhta õhu päeva eesmärk on rõhutada õhukvaliteedi parandamise ja inimeste tervise kaitsmise vajadust.
Rahvusvahelise puhta õhu päeva eesmärk on rõhutada õhukvaliteedi parandamise ja inimeste tervise kaitsmise vajadust.
Septembri kolmas laupäev on läbi aastate olnud metsahoidjate tööle pühendatud päev. Sel päeval ühendab kogu metsarahvas jõud, et jagada eestimaalastele ainulaadset metsaelamust. RMK eestvõttel on toimumas 10 erinevat sündmust üle Eesti.
Taotlusvooru infopäev toimub 11. septembril kell 11 Teamsi keskkonnas. Eelregistreerimine on avatud kuni 7. septembrini. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja taotluste esitamise tähtaeg on 6. oktoobril 2023 kell 17.00.
Toimub kaasamiskoosolek Pärnumaal Nepste külas Rändrahnu ümbruses kasvava riigimetsa pikaajalise metsatööde plaani koostamise osas. RMK ootab kohalikku kogukonda oma arvamust avaldama ja ettepanekuid tegema. Koosolekuks kogunemine kell 17 Tõitoja-Häädemeeste maantee 4,8. kilomeetril ehk Metsavahi bussipeatuses. Ettepanekuid võib saata ka juba enne koosoleku toimumist aadressile @email...
Sel aastal on tähistamiseks jõud ühendatud Muuseumiöö programmiga ning kõik ilmahuvilised on oodatud külla 20. mail meie kolme ilmajaama. Vajalik on eelregistreerimine.
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...
Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...
Kõige rohkem on Eestis põhjavee uuristatud koopaid: neid leidub rohkesti Põhja-Eesti paekaldas ja sellesse lõikunud sügavates orgudes, samuti Lõuna-Eesti liivakiviseintes – Tilleorus, Suur- ja Väike-Taevaskojas, Võhandu ja Piusa orus, Koorkülas, Helmes jm. Lainete ja paguvee toimel tekkinud koopaid näeb Peipsi ja Võrtsjärve kalda liivakivipankades ning Põhja- ja Lääne-Eesti paepankades. Rohkesti...