Maailma rändlindude päev
Eesmärk on suurendada rahvusvahelist teadlikkust rändlindude elupaikade kaitse vajalikkusest ja rõhutada koostöö olulisust riikide vahel.
Eesmärk on suurendada rahvusvahelist teadlikkust rändlindude elupaikade kaitse vajalikkusest ja rõhutada koostöö olulisust riikide vahel.
Selle päeva eesmärk on tõsta teadlikkust maailma eluslooduse ja looduse kaitsmise olulisusest, rõhutades ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmise vajadust. Maailma Eluslooduse Päev on ÜRO algatus ja see on pühendatud loodusvarade säästvale kasutamisele ning eluslooduse kaitsmisele globaalses mastaabis.
Maailma Märgalade Päev (World Wetlands Day) toimub iga aasta 2. veebruaril. See päev tähistab 1971. aastal ratifitseeritud Ramsari konventsiooni allkirjastamist, mis on rahvusvaheline kokkulepe märgalade kaitseks. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse ja inimeste jaoks.
Selle päeva eesmärk on edendada taaskasutuse ja ringlussevõtu praktikat üle kogu maailma.
Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu puhta vee kättesaadavusele ja selle tähtsusele meie elus ning innustada inimesi ja kogukondi vett säästma ning toetama kestlikku veekasutust üle maailma.
Läänemere päev on John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) poolt algatatud iga-aastane pidupäev mere auks.
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...
Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...