Avalikustamisel on Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programm.
Ootame kõiki looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal. Kuigi puisniitudele satutakse enim ehk suvel, kui niitu kaunistavad orhideeõied, siis lumega kaetud puud ja põõsad annavad talvisele puisniidule oma võlu.
Oktoober on Euroopa Liidu (EL) ökomärgise kuu. EL ökomärgis aitab rikkalikus kaubavalikus kergemini üles leida just need tooted, mis on paremad nii loodusele kui ka meie tervisele.
KMH aruande avalik arutelu toimub 03.12.2025 kell 17.30 Põlva Vallavalitsuse volikogu saalis (vallamaja II korrus), Maarja tn 2, Põlva linn ja veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus Tartu ülikooli terioloogia õppetooli teadur Maris Hindrikson räägib hübridiseerumisest koera ( Canis) perekonnas meil ja mujal.
Loengusarja „Elurikkus on elu alus” raames toimub Tallinna loomaaia auditooriumis põnev kohtumine linnukaitse spetsialist Kunter Tättega, kes räägib tänavusest aasta linnust, kormoranist.
Keskkonnaagentuur võtab juba neljandat korda osa 30 päeva kaardi väljakutsest (30DayMapChallenge). Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri või Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) spetsialistide poolt.
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...