Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamise toetuse infopäev
Taotlusvooru tingimusi tutvustav teabepäev toimub 16.01.2024 kell 13.00 Teamsi keskkonnas
Taotlusvooru tingimusi tutvustav teabepäev toimub 16.01.2024 kell 13.00 Teamsi keskkonnas
Näitus koosneb loodusmuuseumi kogude osakonna juhataja ja näituse kuraatori Lennart Lennuki illustratsioonidest, mis on pärit värskest Maria Põldmaga kahasse kirjutatud raamatust “Kutsumata külalised Eesti meres”. Lisaks joonistustele on iga liigi kohta väljas ka lühike tutvustus ning nende kõrval ka eksponaadid muuseumi kogudest – see annab aimu liikide tegelikust suurusest.
Konverentsil räägitakse üheskoos ekspertide ja teadlastega aktuaalsematest mere ja sooga seotud küsimustest, tegevustest ning värskematest uuringutest. Konverentsi korraldab ELF.
KMH programmi avalik arutelu toimub 18.01.24 kl 17.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald) ja ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Veebikoosolekuga saab liituda etteregistreerimisel (enne avaliku arutelu toimumist saadetakse registreerunutele veebikoosoleku link). Soovist osaleda elektrooniliselt palume teada anda hiljemalt 15.01.2024 veebiaadressile @email.
Avalikustamisel on Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programm.
Ootame kõiki looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal. Kuigi puisniitudele satutakse enim ehk suvel, kui niitu kaunistavad orhideeõied, siis lumega kaetud puud ja põõsad annavad talvisele puisniidule oma võlu.
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...
Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...