Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kevadine puude istutusperiood on kulgenud soovitud tempos ning metsauuendamise tänavusest mahust on pool tehtud.

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub tähistama looduskaitsekuud põnevate loodusmatkadega. Mai nelja nädalavahetuse jooksul toimub üle kogu Eesti kokku 62 matka, sealhulgas saab vaadelda linde ja õppida tundma linnulaulu, otsida kevadseeni või osaleda emadepäeva rattaretkel.

Pärnumaal asuv Nepstemurru hoiuala muutus sel nädalal kehtima hakanud valitsuse otsusega kaitsealaks. Ühtlasi sai hakkas seal kehtima uus kaitsekord ning uus välispiir ja tsoneering.

Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.

„Peame koos ligi kahesaja riigi esindajatega leppima kokku sammud, mis aitaksid maailma elurikkuse kriisist päästa,“ ütles ÜRO elurikkuse läbirääkimistele sõitnud keskkonnaminister.

Alates 1. jaanuarist 2024 on kõik RMK sõlmitavate kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.

Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.

2022. aasta sügis oli normist pisut soojem ja päikesepaistetki jagus normist pisut enam. Sademeid oli normist vähem ja sügis oli läbi aastate üks kuivemaid.

RMK ootab kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuuse võtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.

Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust.