Juulikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi lähedane või veidi kõrgem (norm 17,2..18,4°C). Sademeid on kuu esimesel poolel tavapärasest enam, teisel poolel normi piires või vähem (norm 49..82 mm).
Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini.
Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.
Keskkonnaministeerium sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, et ülikooli teadlased analüüsivad statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrku ja arvutusmeetodeid.
Valitsus otsustas täna pärast põhjalikke arutelusid saata metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu Riigikogusse. Keskkonnaminister Madis Kallas avaldas lootust, et Riigikogu praegune koosseis jõuab meie metsade tulevikku määrava arengukava veel enne valimisi heaks kiita.
On laulupeonädal, mil väärtustame ja hoiame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Lisaks tähistame täna ka pärandniitude päeva, sest rahvakalendri järgi on heinamaarjapäev. Tänavune pärandniitude päev on pühendatud puisniitudele. Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks suurendada toimivate pärandniitude pindala 50 000 hektarini.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 3. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
25. juunil teatas tähelepanelik inimene Keskkonnaametile, et vaatamata pesitsusrahule toimuvad Haanja looduspargis raietööd. Keskkonnaameti inspektorid peatasid seal raietegevuse samal päeval.
Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Eesti jätkab seni tehtud tööd elurikkuse hoidmisel ja taastamisel, hooldades järjest rohkem pärandniite...
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam. Sellel on laiaulatuslik mõju sotsiaalmajanduslikule struktuurile ja ökosüsteemidele.