Põtrade arvukus Eestis on mõõdukal tasemel
Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.
Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.
Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.
Selle nädala teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pääses Võrumaa loomapargis elanud poegadega emakaru oma puurist välja. Ärritunud karu muutus agressiivseks ning omanikul tuli ta enese ja oma vara kaitseks hukata. Tõenäoliselt põhjustas õnnetu vahejuhtumi loomaparki tunginud metsik isakaru.
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad.
Raport annab ülevaate ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri koostatud küttimissoovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.
Uus seadus: kellel tekib kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda, kellel läheb purgimine odavamaks?
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.
15. detsembrist kuni 10. jaanuarini ootame tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Soovime uuendatud meetmekavas plaanitu abil parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale.