Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.

Täna, emadepäeval algab looduskaitsekuu, mille juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides ja liikudes kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi, kes enamasti ei vaja inimese abi.

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.

Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.

Keskkonnaamet on pesitsusrahu kaitseks kuu aja jooksul kontrollinud üle Eesti ligi 2500 kinnistut ning reageerinud ligi neljakümnele kaebusele. Kokku on raietööd seisma pandud 20 korral, neist lõviosa Keskkonnaameti peatähelepanu all olevates vanades linnurikastes metsades.

Kuivenduse mõjud looduse aine- ja energiaringele ilmnevad sageli varjatult ja pika viivitusajaga, kirjutab looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".

Kuidas on maavarade kaevandamine muutnud maastikku ja loodust, kirjutab maapõuebüroo juhataja Martin Nurme mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".

Alates 19. maist on avastatud Vormsi ja alates 22. maist Hiiumaa rannikutelt masuudile iseloomulikke reostuse tükikesi.