Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Meteoroloogiapäeval (23.03) välja antud meteoroloogia aastaraamat juba 13. väljaanne selles sarjas ja annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest vaatlusvõrgust 2022. aastal, mõõtmistulemustest ja põnevatest seadmetest ning mõõtmismetoodikatest.
Aprill 2023: Kuu algul on ilm jahe ja kohati sajab ka kerget lund ning öine temperatuurifoon on miinuspoolel ja päevad nappide plusskraadidega. Aga edaspidi mõjusamaks saava kõrgrõhkkonna toel saju võimalus väheneb ja idakaarest saabub meile soojem õhumass. Öösiti selgineva taeva all langeb õhutemperatuur küll pisut alla 0°C, aga päeval kerkivad termomeetrinäidud päikese kaasabil üle +5°C, alates...
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Eesti asutused on taas oodatud toetust taotlema üleeuroopalisest LIFE programmist keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojektide elluviimiseks. Sellel aastal läheb jagamisele 611 miljonit eurot.
Mai 2023: Külma kuu alguse, pärast 10. maid keskmisele lähedase ja kuu lõpu keskmisest soojema ilma tulemusel kujuneb kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna normilähedaseks (norm 9,0..11,9°C). Sademeid on normist veidi vähem (norm 32..54 mm). Kuu viimane nädal annab lootust kõrgrõhkkonna tugevnemisele, mis kuivema ja tavapärasest soojema ilma kulgu soosib.
Jaanuar 2023: keskmine õhutemperatuur on normi lähedane või veidi madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).
Keskkonnaagentuur pani kokku eelmise aasta ilmaülevaate. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelmine aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Igal tööpäeval kannab Keskkonnaagentuur jääkaardile Eesti merealade jääolukorra muutused, sinna jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel. Loe jääkaartidest rohkem Keskkonnaagentuuri blogist.
2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.