Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“.

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.

Sellelt lehelt leiad infot keskkonnakaitseluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Järgnevalt toodud visualiseeritud töölaudade abil on võimalik heitkoguste andmeid otsida mitmete parameetrite järgi (aasta, maakond, kohalik omavalitsus, käitaja, tegevus, kasutatud kütus).

Analüüsi käigus teostati Pärnu rannikujaama ja Sauga meteoroloogiajaama õhutemperatuuri, sademete, õhuniiskuse, keskmise ja maksimaalse tuule kiiruse ning tuule suuna andmeanalüüs.

Käesoleva töö eesmärk oli hinnata korduva kõrgveetaseme poolt mõjutatud rannikualasid ning määratleda korduva suurveega alad sisemaal.

Käesolevas aruandes uuriti põhja- ja pinnaveest leitud pestitsiidi (glüfosaat ja selle derivaat AMPA) ja nitraatiooni võimalikke allikaid nitraaditundlikul alal (NTA).