IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.

Kaardilugude kogumik „Ulukiasurkondade seisund“ on ajakohastatud uute seireandmetega. Kogumikus on lühikokkuvõtted jahiulukite asurkondade seisunditest ja seireandmed on visualiseeritud interaktiivsete kaartide-graafikutega. Kaardilugusid uuendatakse iga-aastaselt seiretulemuste põhjal.

Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.

Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.

Käesolev töö kaardistab tuuleenergeetika arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt nelja klassi. Töö annab suuniseid tööstuslike elektrituulikute asukoha valikuks. Töös käsitletakse Eesti maismaad ja siseveekogusid kuid ei käsitleta mereala.

Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.

Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.

Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.