Nendele küsimustele leiab vastuse meie tänasest blogipostitusest.

Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit.

Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.

Keskkonnaagentuur uuendab oma radarivõrku kaasajastades Harku ilmaradari tehnoloogiat. Kaasaegse tehnoloogiaga radar võimaldab suuremat mõõtetundlikkust ja -täpsust, mis parandab kogu Eesti jaoks ilmaprognooside kvaliteeti.

Keskkonnaagentuuri vastus 24. septembril 2024 Postimehes ilmunud artiklile „Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud“ 24. september 2024

Riigimetsa prügistamine ei näita kahjuks vähenemise märke – käesoleval aastal on riigimetsast ära koristatud ümmarguselt 150 tonni prügi, mis tähendab, et ligi 15 veoautokoormatäit prügi on viidud jäätmejaama asemel metsa. Sellesse arvestusse ei kuulu prügikoristus RMK lõkke- ja telkimiskohtadest või matkaradade äärest.

Kliimaministeerium saatis täna, 20. septembril kooskõlastusringile maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu, mille eesmärgiks on luua selgus tulevikumaavarade kasutuselevõtu tingimustes. Eelnõu kehtestab ka kohaliku kasu instrumendi kaevandamispiirkondade elanikele ja kohalikele omavalitsustele.

Seoses ehitustööde ja uue radariseadme paigaldamisega Harku aeroloogiajaamas lülitatakse alates 23.09 kell 9.00 ajutiselt välja Harku radar.

Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark võtab kokku olulisemad 2021. aasta eluslooduse seire tulemused ja räägib, mis nendest andmetest edasi saab. PIRET PÄRNPUU N, 14/07/2022 - 09:55

Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud värske uuring pakub välja lahendusi, kuidas saaks neid jäätmeid edaspidi paremini ringlusse võtta.