14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.

Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...

Õhutemperatuur tuleb maikuu esimesel poolel keskmisest madalam, teisel poolel keskmise piires või veidi kõrgem (norm 9,0..11,9°C). Sademeid on normi piires (norm 31..54 mm).

Tänavune aprill oli sama soe kui 1994. aastal – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,1 kraadi (norm 4,9 kraadi), see annab enam kui 100 aastases andmereas soojuselt 8.–9. koha.

Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.

„2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu,“ võtab aasta kokku metsaosakonna juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin. „Huvitav oli sel aastal metsa mullaveeseire. Nimelt ei ole 26 aasta jooksul kordagi olnud sellist perioodi, kus saaks võtta mullavee proove märtsi lõpust novembri lõpuni. Tavapäraselt on Eestis veel märtsis maa...

Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki megatrendid. Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad oluliselt nii inimeste, riikide kui ka regioonide ja osalt ka kogu maailma tulevikku.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kliimaministeerium on koos allasutustega teinud aasta jooksul mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub.

Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.