Kliimaministeerium plaanib muuta veeteetasusid, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja rohetehnoloogiatesse investeerimist.

Hirvekaamera pakub aeg-ajalt põnevaid üllatusi ja toob meile tehnika vahendusel koju kätte looduse saladusi, millest varem pole kuulnud. Näiteks hirvepullide tekitatud heli, kui hundid neile väga lähedale tulid. Selline olukord, kus kaamerapildis oleks korraga hirvi ja hunte, on ülimalt haruldane ning meil õnnetus seda näha lausa neljal korral!

Number suurenes 18 võrra tänu andmete täpsustumisele, lisaks eelnevale 103 tohib küttida Alam-Pedja ohjamisalal 2 hunti, Ida-Harju ohjamisalal 5 hunti, Järva ohjamisalal 5 hunti, Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 2 hunti, Viljandi-Valga ohjamisalal 2 hunti ja Põlva-Tartu ohjamisalal samuti 2 hunti.

Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

Täna, 14. jaanuaril avas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse vee-ettevõtetele, et muuta reoveepuhastuse protsess energiatõhusamaks ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooniteenuste pakkumisele. Toetust saab küsida energiaauditite koostamiseks ja ajakohastamiseks ning reovee puhastusprotsesside optimeerimiseks.