Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse ja haldusjaotuste sektsioonis.

Kliimaministeerium esitas valitsusele ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muudatuste eelnõu, mille järgi Keskkonnaamet kooskõlastab edaspidi ainult projekte, millel on suurem risk põhjaveele. Muudatused lühendavad puurkaevude ehitusloa taotlemise aega.

Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.

Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.

Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.

Selle nädala teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pääses Võrumaa loomapargis elanud poegadega emakaru oma puurist välja. Ärritunud karu muutus agressiivseks ning omanikul tuli ta enese ja oma vara kaitseks hukata. Tõenäoliselt põhjustas õnnetu vahejuhtumi loomaparki tunginud metsik isakaru.

Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.