Kuidas on maavarade kaevandamine muutnud maastikku ja loodust, kirjutab maapõuebüroo juhataja Martin Nurme mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".
Keskkonnaameti koostatud ülevaade näitab, et võimalus liigiti kogutud jäätmete mugavaks ära andmiseks kodu juures on tänavu esmakordselt olemas kõigis omavalitsustes. Jäätmete äraveo teenuse raames äraantavate jäätmeliikide kasvatamine näib andvat tulemust, sest liigiti kogutud biojäätmete maht kasvab, segaolmejäätmete hulk aga väheneb.
Riigikohtu otsusega jõustus Keskkonnaameti otsus, mis mõistis Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal. Teine järjestikune biokütuse nõude rikkumine toob ettevõttele 300 tuhande euro suuruse hiigeltrahvi.
Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 3. detsembril tehtud määruse, millega peatati hundijaht kohtumenetluse ajaks.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Bioloogiline mitmekesisus“ toetusmeetme abil hakkab Keskkonnaamet üle vaatama kaitsealuste liikide kaitsekategooriaid. Keskkonnaameti eesmärk on töötada välja põhimõtted liikide kaitsekategooriate hindamiseks liigirühmade kaupa ja hinnata kaitsekategooriad väljatöötatud põhimõtete alusel.
Läänemaal avastati Spithami - Dirhami - Rooslepa - Elbyku - Roosta - Riguldi ligikaudu 11 km pikkuselt rannalõigult tükkis ainet, mis oli valget värvi. Analüüs tegi kindlaks, et tegemist on rasvhapete ja estrite seguga, mis hetkel koristamist ei vaja.
Keskkonnaamet ja Soome Kiirguskeskus (STUK) hakkasid käesoleva aasta algusest alates reaalajas jälgima mõlema riigi kiirgusolukorda.
Keskkonnahariduse portaal sai uuendusi, mis muudavad õppeprogrammide leidmise ja broneerimise lihtsamaks
Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad läbi oma tegevuse Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.
Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikus 29. jaanuarist 5. veebruarini Narva-Jõesuu filterjaamas kogutud õhuproovis jälgi radioaktiivsest koobaltist (Co-60) ja tseesiumist (Cs-134, Cs-137). Nende ainete sisaldus õhus oli loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni - sisaldusega võrreldes miljoneid kordi väiksem ja seetõttu inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.