Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates teisipäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud...
2021. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku ligi 89 miljonit eurot. See on ligi 33 miljonit eurot enam kui 2020.
Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.
Jaanipärg pole ainult piduehe, vaid osa eestlaste pikaajalisest pärimusest ning võimalus kogeda meie looduse mitmekesisust. Folklorist Reet Hiiemäe kirjutab, kuidas jaanipäevased taimepärjad peegeldavad pärandniitude liigirikkust ja taimetundmist.
Keskkonnaamet on veendumusel, et inimesed on ausad ning iga reeglite rikkuja soov on oma eksisammule kiiresti õiglane tagasiside saada. Kuna keskkonnakaitseinspektor võib olla mõnel teisel sündmuskohal hõivatud ega saa alati kiire lahendusega abiks olla, töötasime välja iseteenindusliku…
Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.
Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes suurenes CO2-heide 2021. aastal ligi 22% võrreldes 2020. aastaga ehk ligikaudu 1,2 mln tonni CO2 võrra. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 44 elektri- ja soojusenergia-,…