Tänavu kevadel möödub sajand Peipsi suurimast üleujutusest.

Nädala alguses avastati Hiiumaal Kõpu poolsaare rannikul väikeste tükikestena hajusalt rannale uhutud reostus. Laborianalüüs kinnitas, et tegu on naftasaaduse, tõenäoliselt vaakumgaasiõli jääkidega.

Keskkonnaagentuur aitab SMI abil kaasa metsade jätkusuutlikule kasutamisele ja kaitsele. Mahukate andmete pealt on võimalik teha kvaliteetseid ning häid tulevikku vaatavaid otsuseid.

Keskkonnaagentuuris toimus uue kaugseirel põhineva meetodi tutvustus, mis aitab edaspidi hakata Eesti pinnal toimuvaid lageraieid paremini tuvastama.

Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.

Kliimaministeerium tuletab ettevõtjatele meelde, et keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise hoopis kohustusega panustada keskkonnakaitsesse, seda juhul kui nende tegevuste tulemustel väheneb keskkonna saastamine vähemalt 15%.

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.

2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.

„2023. aasta metsanduses pakkus nii üllatusi kui oodatud tulemusi. Üheks olulisemaks märkamiseks oli möödunud kevadel Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kased ja ka teised lehtpuud. Kasevõrad olid paljaks söödud metsa-külmavaksiku poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik. Kokkuvõttes võib aga öelda, et oli tavapärane seireaasta ja midagi drastiliselt muutunud ei...