Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Läänemeri ega Eesti mereala pole praeguseks heas keskkonnaseisundis. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas meetmekava, mis eeldab mere kaitseks üle 46 miljoni eurost investeeringut.

Täna, 15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul eksijaid ei karistata ning kontrollide eesmärk on muutusele tähelepanu juhtimine. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.

Keskkonnaministeerium soovib luua selgust merereostuse olukordades. Rollide paremaks jaotamiseks ja seniste kogemuste jagamiseks kogunevad täna osapooled arutelule.

Eestis on kokku 328 jahipiirkonda. Neist 17 jahipiirkonnal jäi jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendamata ning neile on võimalik kasutusõiguse lubade taotlusi esitada.

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...

Külmade saabumine lõpetab Peipsi järvel ka Lainepoisi ja poijaama hooaja, sest tekkiv jää võib neid kahjustada. Seadmed toodi veest välja ja pandi talvekorterisse uut hooaega ootama. Lainepoiss oli Peipsil esimest hooaega ja registreeris 3. oktoobri tormi ajal maksimaalseks lainekõrguseks 1,95 meetrit. Poijaama ilmajaam mõõtis samal ajal maksimaalseks tuule kiiruseks 24 meetrit sekundis.

Värske prognoos: Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused lähikümnenditel vähenevad Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda. AGNES AASLAID T, 15/11/2022 - 11:50

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama. RMK hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast.

Keskkonnaamet on lubanud osadel ettevõtetel kasutada põlevkiviõli reserv- või põhikütusena ja lisaks kahel ettevõttel ajutiselt mitte järgida õhusaasteainete piirnormi. See on tingitud kriitilisest olukorrast maagaasiturul ning tehtud eesmärgiga, et sel kütteperioodil ei jääks inimeste toad külmaks…