Külasta Avatud talude päeval Maidla-Iganõmme hoiuala puisniitu
Laupäeval, 12. juulil 2025 kutsume loodushuvilisi kahele retkele kell 11.00 ja 15.00 Maidla-Iganõmme hoiuala botaaniliselt väärtuslikule puisniidule Raplamaal.
Laupäeval, 12. juulil 2025 kutsume loodushuvilisi kahele retkele kell 11.00 ja 15.00 Maidla-Iganõmme hoiuala botaaniliselt väärtuslikule puisniidule Raplamaal.
Reedel, 11. juulil 2025 ootame huvilisi kaasahaaravale linnuhommikule, kus hobiornitoloog Leho Aaslaid tutvustab puisniitudele omaseid linnuliike. Retk toimub Neitsimäe puisniidul Hiiumaal, kus meid võõrustab maaomanik Harry Adamka, jagades oma kogemusi puisniidu taastamisest ja hooldamisest.
Kui räägitakse vihmast või põuast, kerkib tihti küsimus, et miks ei võiks panna sademetemõõtjat otse mõnda konkreetsesse kohta või näiteks Tallinna Lauluväljakule? Seekord mõõtsime laulupeo sajuhulga otse sündmuskohal.
Stockholm, Reykjavík ja Helsingi on uuendatud EEA (European Environment Agency) Euroopa linnade õhukvaliteedi rakenduse andmetel ühed puhtamad Euroopa pealinnad õhukvaliteedi poolest.
Maardu külas purunes vana lägahoidla sein. Lägahoidla oli enamuses täitunud vihmaveega, kuid selles oli ka teatud koguses kanasõnnikut, millega kokku puutunud vihmavesi jõudis kraavi mööda Jõelähtme jõkke. 2. juuli õhtul sai Keskkonnaamet teate, et Jõelähtme jões nähti surnud kalu.
Mari Kartau kirjutas 9. märtsil 2022 Maalehes, et kanakulli uue kaitse tegevuskava toel on metsade majandamine muutumas üha marginaalsemaks. Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit lükkab ümber loos esitatud valeväited.
Euroopa ilmaeksperdid jälgivad pingsalt suvist kuumalainet, mis toob paljudes riikides kaasa rekordilised temperatuurid.
Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
17. märtsil 2022 alustati puisniitude taastamise projekti „PuisniiduLife“ ehk „WoodMeadowLife“ avaseminaril Pärnumaal koostöö sihtide seadmist järgmiseks viieks aastaks. Avakoosolekul tutvustasid projekti partnerid nii Eestist kui Lätist lähiaastate tegevusi.
Euroopa Komisjon avalikustas ettepaneku muuta Euroopa kliimamäärust, seades Euroopa Liidu üleseks 2040. aasta kliimaeesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.