2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.
Võrdlesime parteide 2023. aasta valimisprogramme ja kõrvutasime keskkonnakavasid, et valijatel oleks lihtsam jälgida, mida selles vallas lubatakse.
Kodanikuteaduse algatuse raames ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda...
Analüütikatarkvara Tableau rakenduse abil on loodud visuaalne ülevaade kaitstavate alade statistiliste näitajate kohta maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate alade tüüpide kaupa.
Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Keskkonnaagentuuri blogis: Loodusvaatlustega saavad teadusesse panustada igas eas loodushuvilised
Keskkonnaagentuur on 10. − 12. märtsini toimuval Meremessil Eesti Näituste Messikeskuses (Pirita tee 28) kohal nii värske ilmaprognoosi kui messiboksiga, mille leiab näituste D-hallist.
Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?