Keskkonnaagentuuri EstModeli Suve-eri rakendusest on alates maist võimalik uurida kokku 53 hüdromeetriajaama jõgede keskmiseid voolukiiruseid.

Aasta alguses valminud uuringu kohaselt aitab Vana-Koiola järve seisundit parandada järve valgalal põllumajandusliku maa vähendamine või seal väetiste kasutamise piiramine. Lisaks tuleb Vana-Koiola hooldekodu reoveepuhasti töö ümber korraldada nii, et heitvett enam järve ei suunata.

Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.

Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.

Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamad pälvisid käesoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. Väärika aunimetuse taga on väga pikaajalised katkematud mõõtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jõgede veerežiimis.

Kavandatava Rail Baltica trassilõigu põhjapoolseim tipp ulatub Muuga sadama territooriumile, kuhu rajatakse multimodaalne kaubaterminal. Muuga sadama territooriumi pinnaseproovidest on varasemalt tuvastatud laialdane arseenireostus ja pinnasevee proovidest fluoriidide reostus. Varasemast pole aga selge, kas veereostuse allikaks on pinnas.

Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.