Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...
Töös analüüsitakse kohalike omavalitsuste rohevõrgustike planeeringuid ja tehakse ettepanekuid nende parendamiseks. Töö keskendub rohevõrgustiku tugialade ja koridoride määramisele. Kokku analüüsiti 40-ne kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Välisõhu seire käigus jälgime kohalikku välisõhu kvaliteeti, õhusaaste levimist üle riigi piiride, sademete keemilist koostist ning analüüsime õhukvaliteedi muutusi.
2021. aasta 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja Eesti esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes.
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.
Märts on viimane aeg ennetada kevadisi ja suviseid konflikte hoonetes pesitsevate lindudega Linnud hakkavad varsti valima neile sobivaid pesitsuspaiku. Keskkonnaamet soovitab majaomanikel ja korteriühistutel kontrollida üle ning vajadusel takistada lindude ligipääs võimalikele pesaehituskohtadele hoonetes. Andri Küüts T, 01/03/2022 - 08:44