Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on seal rõnga jalga saanud 738 695 lindu.

Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Reostus, elupaikade halvenemine, kliimamuutuste mõjud ja mageveevarude ületarbimine avaldavad Euroopa järvedele, jõgedele, rannikuveele ja põhjaveele suuremat survet kui kunagi varem. EEA (European Environment Agency) poolt täna avaldatud mahukas Euroopa veekogude seisundi hinnang näitab, et Euroopa ei liigu oma eesmärkide saavutamise suunas. Selleks, et veevarud ja keskkond oleksid...

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas koostöölepingu Keskkonnaagentuuri ja Enefit Greeni vahel, millega osapooled teevad koostööd tuulikulabade jäätumise prognoosimisel.

Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid looduse kaitse sektsioonis.

Euroopa Liit liigub kliimaneutraalsuse poole, kuid transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on endiselt pigem aeglane. Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt raskendab transpordisektori üleminekut jätkusuutlikkusele suurenev transpordinõudlus ja nii inimeste kui ka kaupade veoks kasutatavate säästvate transpordiliikide aeglane kasv.

Septembri lõpus paigaldati Keila jõe luhaalal kahepaiksetele tõkked, aidates konnadel ohutult liikuda ja tõstes nad piiratava ala seest välja. Rail Baltica Rapla II põhitrassilõigule rajatud spetsiaalsed konnatõkked aitavad kahepaikseid nende liikumisteel tulevikus kaitsta.

Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.

Laiapindse hindamiskomisjoni ettepanekul kvalifitseeris Riigimetsa Majandamise Keskus juhatuse otsusega kõik viis ettevõtet, kes soovivad puidu keemilise või mikrobioloogilise väärindamise tehase rajamiseks sõlmida RMK-ga kestvuslepingut.