Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.
Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.
Ukraina sündmused ei kujuta Eestile tuumaohtu Keskkonnaamet kinnitab, et kiirgusohtu Eesti elanikele ei ole, kiirgustase Eestis ja meie lähiriikides on püsinud stabiilne. Kristina Kurm P, 27/02/2022 - 16:58
Iga aasta 23. märtsil tähistab kogu maailm meteoroloogiapäeva. Kuna ilm, kliima ja veeringlus ei tunne rahvuslikke ega poliitilisi piire on rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas hädavajalik. See filosoofia on juhtinud maailma meteoroloogiakogukonna tööd juba 150 aastat.
Palju räägitakse sellest, et peame saama ringmajandavaks ühiskonnaks. Kuid mida see tähendab? Tänases blogiloos räägib keskkonnaminister Madis Kallas kuidas tema rakendab ringmajanduse põhimõtteid.
Olete oodatud ELME projekti avalikule seminarile, mis on suunatud kõigile, kes on huvitatud uusimatest teaduspõhistest arengutest Eesti maismaaökosüsteemide hüvede hindamisel ja kaardistamisel.
Nendele küsimustele leiab vastuse meie tänasest blogipostitusest.
Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.