Uudis

Viimasel ajal räägitakse, et ESG ehk kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest välja minema ning korporatsioonid, aga ka riigid, taganevad võetud kohustustest.

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel saavad tänavu kunagise põlevkivitööstuse reostusest puhtaks järjekordsed Ida-Virumaa veekogud. Selleks kaevatakse Erra jõest ja Kiviõli kraavist välja kümneid tuhandeid kuupmeetreid reostunud pinnast ja pigi.

Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.

Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.

Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.

Erra jõge ja Kiviõli kraavi hakkab puhastama Kroodi oja reostuse kogemusega Kaurits Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega. MARJU KAASIK T, 19/04/2022 - 13:20

Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.

Tänasest saab osaleda Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihankel. Eemaldada tuleb ligi 23 500 m3 reostunud pinnast, mis on veekogudesse kogunenud Kiviõlis 1920-1980/ndatel tegutsenud põlevkiviõlitehase tõttu.

Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas...