Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...

Jätkusuutlik metsandus aitab pikaajalises vaates säilitada või suurendada süsinikuvaru Mets talletab üldjuhul 20–100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängib seepärast tähtsat rolli atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsa roll kliimamuutuste leevendamisel on oluline – mets toodab fotosünteesi käigus süsihappegaasist hapnikku, olles...

Tänapäeval nähakse metsas lisaks majandusliku hüvede pakkujale ka kultuurilise funktsiooni kandjat Eestlased on olnud metsaga seotud läbi kogu ajaloo ning see moodustab ka osa meie kultuurist. Soome-ugri rahvaste klassikalise pärinemisteooria järgi on ka eestlaste esivanemaid veetnud aastatuhandeid liikudes Uuralite metsavööndist Läänemere rannikule. Mets on olnud meie esivanemate loomulik...

Süsiniku sidumise seisukohalt on olulised just parasvöötme metsad Biosfääri tähtsaimad aineringed on süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe, samuti veeringe ja kivimiringe. Mets on suurima biomassiga taimekooslus ja väga suure pindalaga biosfääriosa, kattes ligikaudu neljandiku planeedi maismaast. Metsade roll on oluline eeskätt süsiniku-, hapniku- ja veeringes, aga üsna...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...