2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel!

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Siit leiate infosüsteemi PISTRIK korduma kippuvad küsimused.

Töö eesmärgiks on kirjeldada metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Metoodika tegeleb ainult merepõhja elustiku (makroskoopilised taimed ja selgrootud) ja elupaikadega. Metoodikate detailsuse astmeks on miinimumnõuete seadmine...

Metsamaa katab 51,5% Eesti maismaast ning on seega oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele, andes tööd ja leiba mitmekümnele tuhandele inimesele.