Pärismaiseid tõuge ja sorte kasvatatakse väiksema saagikuse tõttu vähem ning neid ohustab välja suremine Pärismaine tõug ehk põlistõug ja põline sort on kohalike tingimuste, kliima ja inimese aretustöö tagajärjel tekkinud loomatõug või taimesort. Neid nimetatakse ka aborigeenseteks tõugudeks ja sortideks. Kuna nad on aretatud just kohalikele oludele vastavalt ja on nendega kohanenud, siis on nad...

Bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku eesmärgiks on bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustik on osa suuremast infrastruktuurist, mille eesmärgiks on kõigi Cartagena protokolliga [1] liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine. Infrastruktuur on algatatud Cartagena protokolli alusel ja on osapooltele abiks...

Mobiilirakenduse Loodusvaatluste Nutirakendus iOS platvormi ligipääsetavuse teatis Loodusvaatluste Nutirakendus kuulub Keskkonnaagentuurileja me soovime, et mobiilirakenduse iOS versioon 1.0.13 on vastavuses avaliku teabe seaduse §32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega. Mobiilirakendus on tellitud jaanuaris 2021, mil viidatud seaduse §32 ei kohaldunud veel avaliku sektori mobiilirakendustele...

Mobiilirakenduse Loodusvaatluste Nutirakendus Android platvormi ligipääsetavuse teatis Loodusvaatluste Nutirakendus kuulub Keskkonnaagentuurile ja me soovime, et mobiilirakenduse Android versioon 1.0.13 on vastavuses avaliku teabe seaduse §32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega. Mobiilirakendus on tellitud jaanuaris 2021, mil viidatud seaduse §32 ei kohaldunud veel avaliku sektori...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Kaitsealuste liikide loodusvaatluste jõudmine Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) on oluline osa Eesti looduskaitse ja seire süsteemist. Kaitsealuste liikide leiukohtadest teatamine aitab teadlastel ja looduskaitsjatel kaardistada liikide levikut ja seisundit, kaitsta elupaiku, planeerida kaitsemeetmeid ning mõista loodushoiuvajadust. Õigeaegne teavitamine võimaldab tõhusamalt planeerida kaitse- ja...

Harrastusteadus on vabatahtlike kodanike panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaasistamise või muu abistava tegevusega. Kuigi lõviosa harrastusteadusest toimub tänapäeval loodusteaduste valdkonnas, kasutatakse harrastusteadlaste abi ühel või teisel moel ka meditsiiniuuringutes, keeleteaduses, antropoloogias jm. Eestis tegutseb Loodusuurijate Seltsi juures Eesti Harrastusteaduse Ühing, mis...

Juba neljandat aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Miks osaleda? Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on...

Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, mille eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Seni kogutud andmeid on kasutatud ka uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis peaks ilmuma aastal 2025 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus aastal 1999). Kaardilukku kogutakse Eesti imetajaliikide leviku andmed alates 2000...

Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või heal juhul koguni koduhoovis Loodusteaduslikuks ekspeditsiooniks ei pea tingimata ostma purjekat ega korraldama kuudepikkust rännakut läbi džungli. Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või koguni koduhoovis. Hoia ainult silmad lahti, tunne...