Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.
Täna, 6. novembril algab Sharm el Sheikhis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 27. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP). Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet.
Valitsus kiitis heaks Keskkonnaministeeriumi ettepaneku moodustada Leluselja looduskaitseala ja muuta olemasolev Kuulmajärve maastikukaitseala looduskaitsealaks.
Pakendite sorteerimise vallas on palju müüte, mis teevad jäätmete liigiti kogumise pealtnäha keeruliseks. Tegelikult ei tohiks aga üle mõelda – iga pakendi koht on pakendikonteineris.
Keskkonnaminister Madis Kallas liitub ÜRO kliimakonverentsi läbirääkimistega Sharm-el-Sheikis, kus jätkuvad arutelud, kuidas seitsme aasta eest Pariisis sõlmitud kokkulepped ellu viia.
Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.
Keskkonnaministeeriumi kliimaklippide ehk kliimateemaliste miniloengute sarjas selgitab Evelin Võigemast eluliste näidete abil kliimaprobleeme ning kliimapoliitika suundi. Minisarjaga soovitakse inimestele selgitada kliimamuutuse olemust ja tagajärgi.
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.
Neljapäeval, 24. novembril kell 9:30-13:30 on ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustav seminar „Tuumaenergia – hea või halb?“. Esitletakse töörühma vahearuannet, räägitakse tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi protsessist ja arutletakse selle üle, kas tuumaenergial võiks Eestis üldse olla tulevikku.
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.