Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset
Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.
Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.
Hooldamata pärandniit muutub, seetõttu tuleb niitmise või karjatamise taasalustamiseks ning niidule omase elurikkuse taastamiseks teha eeltöid. Kaitsealadel asuvate pärandniitude taastamiseks vajalike tööde tarvis pakub Keskkonnaamet rahalist tuge. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 12. septembriks.
Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.
Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...
Keskkonnaminister Madis Kallas esitas valitsusele ettepaneku täpsustada ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi ulatust üleujutustega mereranna ja siseveekogude aladel. Lisaks soovib minister tõsta loomakahjude ennetuskulutuste hüvitisi ja kehtestada lindude pesitsusrahu kaitsealadel.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Keskkonnaminister Madis Kallas tänas ja õnnitles galaõhtul keskkonnatunnustuste konkursi laureaate, keda tänavu tunnustati kolmes kategoorias: aasta tegu, aasta mõjuisik ja aasta noor.
Valitsus otsustas toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis näeb ette, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30% halvas seisus olevate looduskaitsealuste liikide ja elupaikade levikualadest.
Neli aastat tagasi alguse saanud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas jõudis lõpule. Järgmisena soovib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu.