Kindlasti ära lase soovimatut kaasreisijat omatahtsi minema Suur loom õnneks kohvrisse ei mahu, kuid mõni pisem loom nagu skorpion, geko, väiksem roomaja, prussakas, tigu või ämblik võib küll kogemata kotti peituda ja seal Eestisse reisida. Mida teha, kui koju jõudes avastad pagasit lahti pakkides kaugelt maalt kaasa tulnud looma? Kui sa arvad, et kogemata pagasisse sattunud loom võib olla mürgine...

Loodusele on parem, kui jätad eksootilise kauba, mille puhul ei ole teada, kas selle valmistamiseks on kasutatud mõnda ohustatud looma või taime, ostmata Eksootilisele maale reisile minnes tasub end kurssi viia, millised tooted võivad põhjustada pahandusi õiguskaitseorganitega kohapeal ja millega võib tulla sekeldusi tollis. Muuhulgas on mõistlik järgi vaadata ka CITES-i konventsioonis seatud...

Kui sa kohtad looduses või koduaias elukat, kes kindlasti ei kuulu Eesti loomastikku, helista telefonile 1247 ONDATRA. Ehkki ammu Eesti looduses olemas, on ondatra siiski võõrliik. Autor: Karl Adami Võõrliik on loom, taim või seen, kelle inimene on meelega või kogemata uuele alale elama toonud. Näiteks on sajandite jooksul jälje kohalikku taimestikku jätnud botaanikaaiad, kust seemnetel on olnud...

Kergem on sipelgaid elamutest ja aedadest eemale hoida, kui juba tugeva perega kuklasepesast vabaneda SIPELGAPESA KOHT ON METSAS. Kui oled sunnitud sipelgapesa teisaldama, püüa sipelgatele mitte liiga teha. Autor: Karl Adami Aias ringitoimetavad sipelgad võivad kujuneda väga suureks nuhtluseks: nende pesad kasvavad aasta-aastalt suuremaks, nad trügivad hoonetesse ning ega taimedki peenras kasva...

Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti. Edaspidi aga tasub kasutusele võtta mõned abinõud madude aeda tikkumise vältimiseks. Eestis elab kahte liiki madusid. Nastikut ei ole põhjust karta –...

Tuppa satuvad nahkhiired enamasti hiliskevadest sügiseni Nahkhiired elavad tihti inimese läheduses ka linnades ja asulates. Tavaline on, et päevase aja veedavad nad hoonete pööningutel, kuid osadele liikidele meeldivad aga kitsad olud, mistõttu poevad nad läbi paarisentimeetrise ava kas voodrilaudade alla või mõnda puuprakku. Võib juhtuda, et nahkhiir satub tuppa ega oska enam leida teed välja...

Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi. Siile ja oravaid või...

Pärismaiste tõugude hoidmiseks on vaja riiklikke toetusmeetmeid Eestis on ametlikult tunnustatud kuus kohalikku ohustatud tõugu: maatõugu veis ja eesti hobune, eesti raskeveohobune ja Tori hobuse vana tüüpi (universaalsuuna) populatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas [1]. Eestisse sobivate tõugude säilitamine ja geneetilise mitmekesisuse hoidmine on mitme riikliku arengu- ja tegevuskava (nt...

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...