Harjumaa Anija looduskaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitsekord aitavad senisest tõhusamalt hoida sealseid haruldasi liike. Selleks suureneb kaitsealuse maa pindala.

20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.

Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.

Kolmapäeval, 30. novembril kell 10 esitletakse projekti „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ tulemusi.

Euroopa Komisjon valis Keskkonnaameti projekti „Elu alvaritele“ (LIFE to alvars) tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE-projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud. Projekti käigus taastasid amet ja partnerid viie aasta jooksul ligi 2500 hektarit Lääne-Eestile omaseid kadakasi karjamaid ning lõid kohalikele talunikele vajalikud tingimused lammaste, veiste ja hobuste...

Eile alustas Keskkonnaamet Peipsil traditsioonilise tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguga. Järgmised talgupäevad on 7. ja 8. juunil.

Kevadel ja suvel võib igaüks meist kohtuda sirguvate linnupoegadega. Paljude linnuliikide pojad väljuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Vanemad hoiavad poegadel eemalt silma peal, inimese abi linnupojad ei vaja.

Uuringufirma Kantar-Emor Eesti avaliku sektori tööandjate maine uuringu järgi on Keskkonnaamet 2022. aastal Eesti tööealiste elanike hinnangul kõige atraktiivsem tööandja.

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada. Kevad-suvel, mil põllul võib leiduda pesitsejaid või poegi kasvatavaid loomi, saab põllumajanduslike töödega linnu- ja loomalastele kaasnevat ohtu vähendada tähelepanelikkuse ning loodussõbralike töövõtetega.

Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.