Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.

Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline. Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada Loodusvaatluste nutirakenduse abil.

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad kalureid üles kudeajal mõrdadesse jäänud kalu vabastama.

Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.

Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.

Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et loetud nädalatega istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit uut puutaime.

4. aprillist kuni 2. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu hüvitamiseks Natura 2000 erametsamaal ja väljaspool.

Keskkonnaagentuuri tellimusel hindasid ja kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased pea kahe aasta jooksul Eesti maismaaökosüsteemide seisundi ning hüvede ehk ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajandusliku väärtuse.

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.